Lees meer >
Lees meer >
Idamurde sõnastiku taastulemine - Jüri Viikberg
murde sõnastik
10.10. Võru murde lausefoneetilist assimilatsiooni, mille puhul järgneva sõna alguskonsonant kandub eelneva sõna lõppu, moodustades kahe sõna piiril geminaadi, märgib asjaomaseid sõnu ühendav klamber. Nt anna˽tälle; latsõ˽lätsi˽`ku̬u̬li; mine˽kakuʔ ärʔ. 10.11.1. Tavalisi lausefoneetilisi seoseid ja sandhinähtusi ei märgita.
Kokkopandja: Jüvä Sullõv jt Graafiga: Tani Mattis Tekniline lahendus: Männamaa Kaur jt Kirodaq: synaq(ät)synaq.org
1. Klõpsa alltoodud loendis sõnastikel, kust soovid otsida. 2. Kirjuta lehekülje päises olevasse lahtrisse otsisõna ja vajuta Enter-klahvi. Keeleveeb teeb päringu kõikidesse valitud sõnastikesse korraga.
[EMS] Eesti murrete sõnaraamat Eesti murrete sõnaraamatu 1.–31. vihik (a–pari)Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside
Sõnad ja väljendid . Sii oo nüid nähe änamalt jäolt kõik nie sõnad, mis viie voastaga Muhu murdevõistluslele oo soadetud. Äga muhulased paljast nii vähede sõnadega läbi es aan egap aa paergustkid, nõnna et kellel tuleb miele mõni tulisema tarbiline sõna, mida paergus selle lehe pial nähe põle, siis, andke aga tiada paneme juure.
Kõik murdesõnastikud, kaasaarvatud Hiiu murde sõnastik, annavad samuti triibuseeliku nimetuseks küit või küitkuub. Kui aga kõikvõimsa google otsingusse panna sõna Pühalepa küit, siis tuleb vastena põhiliselt minu enda ligi 10 aastat tagasi kirjutatud blogilugu :).
Viimasel ajal on neid ilmunud pea igal aastal, näiteks Inge Käsi „Vanapärase Võru murde sõnaraamat” (2011), Alli Laande ja Triin Todeski „Mulgi sõnastik” (2013), Mariko Fasteri, Laivi Oru, Urmas Kalla, Sulev Iva ja Triin Iva „Eesti-võru sõnaraamat” (2014), Paul Kokla …
murde vahel toob Porkka välja kindla kõneviisi oleviku mitmuse 1. ja 2. isiku, kus Hevaha murre on säilitanud oletatavalt vanema keelekuju, vrd magae-man (isH) ja makkaa-mma (isS). (Porkka 1885: 87-117) 1.3. Kasutatud kirjaviis Eri kogujate ja väljaannete …
Murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga nimetatakse murru taandamiseks. N: Murdu saab taandada vaid siis, kui tema lugejal ja nimetajal on 1-st erinev ühine tegur.
Eesti murded jagunevad kahte selgesti erinevasse ossa: lõunaeesti murded ja põhjaeesti murded. Päris omaette jääb kolmas ala, Kirde-Eesti rannikumurre, mida kõneldakse Tallinnast ida poole jääval Soome lahe rannikul. Põhjaeesti murderühma kuulub neli murret: saarte murre, läänemurre, keskmurre ja …
Väike murdesõnastik Dialectological dictionary of Estonian Toimetanud Valdek Pall Koostanud A. Haak, E. Juhkam, M. Kallasmaa, A. Kask, V. Lonn, E. Niit, P. Norvik
Sõnavara võib lugeda samaks nagu sõnastik, sõnastik või sõnastik, mis tähendab erinevate sõnade ja nende tähenduste kogunemist. Lisateave Lexikoni tähenduse kohta. Sõnavara võib mõista kui sõnade kogumit, mis kuulub konkreetse riigi keele, samuti teatud inimeste murde ja teatud kutsealade grupile iseloomuliku tehnilise keelena.
murdesõnaraamatud: eesti murrete sõnaraamat (sh varasemad vihikud), seto sõnastik, väike murdesõnastik; väikesed murdesõnastikud: kihnu sõnaraamat, idamurde sõnaraamat, hiiu sõnaraamat, mulgi sõnastik, vanapärase Võru murde sõnaraamat
Sõnad ja väljendid . Sii oo nüid nähe änamalt jäolt kõik nie sõnad, mis viie voastaga Muhu murdevõistluslele oo soadetud. Äga muhulased paljast nii vähede sõnadega läbi es aan egap aa paergustkid, nõnna et kellel tuleb miele mõni tulisema tarbiline sõna, mida paergus selle lehe pial nähe põle, siis, andke aga tiada paneme juure.
Sii oo nüid nähe änamalt jäolt kõik nie sõnad, mis Muhu murde võistluse sõnaroamatu jäoks soadeti. Äga muhulased paljast nii vähede sõnadega läbi es aan egap aa paergustkid, nõnna et kellel tuleb miele mõni tulisema tarbiline sõna, mida paergus selle lehe pial nähe põle, siis paneme aga juure.
›
Slapende Ambtenaren?
Aftrap Serious Ambtenaar
(Online) dienstverlening kan ‘beter en goedkoper’
Historisch perspectief op ‘de goede ambtenaar’
